Humana päev 2016

Humana päev 2016

22. septembril tähistame juba seitsmendat korda Humana päeva. Sel aastal on teemaks kvaliteetne haridus kõigile.

Kauplustes on üleval näitused, mis tutvustavad erinevate projektide läbi saavutatut, samuti toimub 5.-22. septembrini kliendiloterii, mille auhinnaks on sooduskupongid. Humana päeval pakume kauplustes klientidele kommi.

Humana päeva loterii võitjad

Järve: Annely *****008 ja Iiris *****033
Narva mnt: Terje *****638 ja Antonina *****821
Kotzebue: Anneli *****808 ja Oksana *****995
Õismäe: Irja *****773 ja Sirje *****892
Tartu mnt: Kelly *****771 ja Niina *****570
Mustamäe: Piret *****636 ja Jelena *****747
Pärnu mnt: Reeli *****062 ja Silvi *****200
Kaubamaja: b*****@gmail.com ja Ulvi *****312
Vikerlase: M. Põldsamm *****200 ja Alla *****741
Nõmme: Merike *****275 ja Kaja *****467
Laagri: Kersti k*****@mail.ee ja Marika M*****@gmail.com
Mustika: Katrin *****438 ja Kalli *****768
Riia mnt: a*****@gmail.com ja Angelica *****008
Jannseni: Ene *****070 ja Kairi *****259
Kompanii: Anne *****698 ja Sirle *****438
Kuperjanovi: Reet *****872 ja Valentina *****162
Narva: Jana *****312 ja Vika *****447
Võru: Peeter *****751 ja Külli *****212
Kuressaare: Tiina ******886 ja Kaja ****794
Haapsalu: Helen *****681 ja Ilmar *****200
Viljandi: Maila *****226 ja Age *****622
Valga: Jana *****487 ja Eve *****456
Kohtla-Järve: Meelis *****436 ja Nadezda *****068

Humana päev 2016

Humana organisatsioonid on üle kolmekümne aasta toetanud rõivamüügist saadud kasumiga mitmesuguseid haridusprojekte paljudes Aafrika, aga ka Ladina-Ameerika ja Aasia riikides. Eelkoolid ja õpetajakolledžid, koolid raskusts elavatele lastele ja kutsekoolid, aga ka kirjaõpetus täiskasvanutele on Humana organisatsioonide tegevuse selgroog.

Humana, haridus ja ÜRO arenguraamistik

Haridus on jätkusuutliku arengu keskmes. See on üks võimsamaid relvi õiglase, rahumeelse ja kaasava ühiskonna loomiseks, panustades samas ka vaesuse vähendamisesse. Jätkusuutliku arengu eesmärk number 4 pakub ambitsioonika raamistiku hariduse edendamiseks, kuid on samas ka keskne kõigi teiste eesmärkide saavutamises.

Humana People to People föderatsiooni elluviidavad programmid ja ettevõtmised on haridusega seotud alates esimestest päevadest ning vastavalt kohalikele vajadustele ja nõudmistele laienenud ja arenenud. Õpetajakolledžitest kirjaoskuse kursusteni põllumajandusprojektide juures – Humana partnerid panustavad kvaliteetse hariduse tagamisse piirkondades, kus hariduse kättesaadavus on kehvem. Samas kasutatakse haridust ka kaasamise ja arengu tööriistana.

 India töötavate laste akadeemia

2016: uus arenguraamistik

Tänapäeva maailm koosneb paljudest väidetavalt enneolematutest paradoksidest. Kuigi globaliseerumine on vähendanud üleilmse vaesuse taset, on see kaasa toonud ka madala majanduskasvu, noorte töötuse kasvu ja suurendanud tööliste haavatavust. Ebavõrdsus kasvab; nii riikide vahel ja sees. Traditsioonilised majanduskasvu mudelid käsikäes kasvava elanikkonna ja linnastumisega on ammendamas mittetaastuvaid loodusvarasid ja põhjustanud pöördumatut keskkonnakahju ning viinud kliimamuutusteni. Kuigi kultuurilist mitmekesisust tunnustatakse üha enam, on järsult suurenenud kultuurilised ja religioossed konfliktid ja vägivald. Lisaks mõjutavad nende paradokside negatiivsed tagajärjed enim kõige haavatavamaid inimesi ja kogukondi.

XX sajandi lõpus (1960-2000) kasvas globaalne veetarbimine kaks koda, toidu tootmine ja tarbimine 2,5 korda, puidu tarbimine lausa kolm korda. Seda peamiselt elanikkonna kasvu tõttu. Hinnanguliselt kasvab aastaks 2030 nõudlus toidu järele veel 35%, vee järele 40% ja energianõudlus lausa 50%.

Need faktorid on viinud meid murdepunktini. Kui Aastatuhande arengueesmärkide raamistik lõppes 2015. aastal mõistsid kõik osapooled, et arengu mõtestamine peab muutuma. Areng ei saanud enam keskenduda pelgalt majanduskasvule, vaid tagama võrdsema, sidusama ja keskkonnasõbraliku globaalse ühiskonna.

Kodanikuühiskond nõudis oma valitsustelt uusi standardeid, mis paneks inimesed ja looduse esikohale. Surve alla sattunud valitsused nõustusid lõpuks, nõustudes 2015 aasta detsembris Pariisis, et fossiilkütuste ajajärk on ümber. Pariisi kokkulepe käsikäes ÜRO jätkusuutlike arengueesmärkidega panid paika majanduskasvu sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, millele kirjutasid alla kõik ÜRO liikmesriigid.

Koolitunnis 2

Haridus – jätkusuutliku arengu teejuht

Globaalsed väljakutsed, mida täna näeme, peavad saama lahenduse järgmiste põlvkondade jaoks. Kuigi viimase 15 aasta jooksul oleme näinud uskumatud progressi, on pikk tee veel minna. Täna käib 83 miljonit last rohkem koolis kui 1999. aastal. Kui 2000. aastal ei käinud koolis 102 miljonit last, siis 2015. aastaks kukkus see number 58 miljoni peale.

Kuid hoolimata edust ei lõpeta madala ja keskmise sissetulekuga riikides põhikooli üks kuuest õpilasest, ning iga kolmas nooruk ei jõua keskkooli. Ning kuigi paljudel lastel on nüüd võimalus koolis käia, ei saavuta 250 miljonit koolis käinud ja käivat last alghariduse miinimumtaset Põhjuseid selleks on aga loendamatult – halb infrastruktuur, suured klassid, ebapiisava ettevalmistusega õpetajad, perekonna toetuse puudumine, sest lapsi nähakse kui tööjõudu, lapsabielud.

Haridus on üks võimsamaid vahendeid positiivse muutuse loomiseks. Lastele saab õpetada väärtusi, mis ühiskonda edasi viivad. Keskkooli lõpetajate ametioskuste arendamine viib täiskasvanueas majandusliku sõltumatuseni. Täiskasvanute puhul tähendab kirjaoskus näiteks seda, et ema oskab ravimilehelt instruktsioone lugeda, õppida uusi oskusi või lihtsalt oma silmaringi avardada.

Kuigi enamikes maailma riikides on algharidus tasuta, on miljonite laste jaoks õppetöös osalemisel piirangud, mis tulenevad vaesusest, soost, asukohast, päritolust ning füüsilisest võimekusest. Ka alghariduse kvaliteet mõjutab edasist õppetööd ja hakkamasaamist edasises elus.

Ühes haridusega seotud väljakutseks on ka noorte tööhõive. Majanduslangus, erasektori nõrkus teatud riikides ning teised tegurid mõjutavad töökohtade loomist ning just tööturule sisenenud noortel on eriti keeruline tööd leida. Paljudes maailma riikides ei tähenda kõrgem haridustase enam paremaid töökohti. Siin ei peagi kaugele vaatama, ka Eestis ei taga kõrgharidus enam (head) töökohta.

Kvaliteetse hariduse pikaajaline positiivne mõju on hästi dokumenteeritud nii indiviidi- kui ühiskonna tasandil. Kvaliteetse hariduse mõju on laiem kui majanduslik ja tootmisvõimekus. Sel on ka olulised kultuurilised, sotsiaalsed, eetilised ja ühiskondlikud mõjud. Haridus, mille inimene elu jooksul omandab, ei mõjuta vaid tema isiklikku professionaalset võimekust vaid ka tema oskust väljakutsetega hakkama saada ja elada rahumeelselt koos teiste inimestega.

HUMANA PEOPLE TO PEOPLE JA ÜRO HARIDUSRAAMSITIK 

Uus jätkusuutliku arengu raamistik Agenda2030, mille ÜRO riigid 2015. aastal kokku leppisid, toob neljanda eesmärgina välja hariduse tähtsuse üleilmse arnegu tagamises. Eesmärgil on 10 alaeesmärki alates võrdsest ligipääsust põhiharidusele kuni kodanikuhariduse edendamiseni. Sinna vahele mahuvad ka elukestev õpe, õpperuumide kvaliteet, kvaliteetne õpetajakoolitus ning palju muud.

Allpool tutvustamegi, kuidas Humana organisatsioonid üle maailma panustavad hariduseesmärkide elluviimisse alates õpetajate koolitamisest kuni kutsehariduse ja koolivõrgu arendamiseni.

Koolitunnis

4.1 Tagada 2030. aastaks kõikidele tüdrukutele ja poistele täielikult tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis tagab asjakohased ja tõhusad õpitulemused

4.5 Kaotada 2030. aastaks sooline ebavõrdsus hariduses ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puudega inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas olukorras olevatele lastele, juurdepääs kõikidele haridusastmetele

4.a Ehitada ja uuendada haridusasutusi, et muuta need lapsesõbralikuks, puudega inimeste vajadusi arvestavaks ja sootundlikuks ning tagada turvaline, vägivallatu, kaasav ja tõhus õpikeskkond kõikidele

Humana lähenemine ja filosoofia põhinevad ideel, et õpetaja on üks tähtsamaid faktoreid lapse õppimiskogemuses. Lisaks sellele, et õpetajad oleks hästi koolitatud ja motiveeriks lapsi pidevalt õppima ja arenema, on õpetajad oma kogukonnas ka eeskujuks ning aitavad muuta kultuurinorme kaasavamaks ja arvestavamaks.

Kõigis Humana õpetajakolledžites saavad õppurid muude valdkondade kõrval koolitust ka võrdsuse ja kaasamise edendamiseks. Samuti loovad õpetajaks õppijad praktikate käigus– soost sõltumata – tüdrukute klubisid, et toetada tüdrukute kooliskäimist ning teiste oskuste omandamist.

Humana liikmesorganisatsioon Malawis on pühendunud naisõpetajate koolitamisele, et maapiirkondade koolides oleks rohkem naissoost õpetajaid. Tänaseks on nende õpetajakolledžite lõpetajate seas rohkem naisi kui mehi Kongo DRVs asuv Mbankana õpetajakolledžis, mis on tegutsenud neli aastat, on naisõppureid 40%, Angola kolledžites juba üle selle (43%).

Lisaks soolise võrdsuse tagamisele pööratakse tähelepanu ka puudega õpilastele võimaluse pakkumisele. Mosambiigi õpetajakolledžid on aastaid pakkunud õppimisvõimalusi nägemispuudega inimestele, kes soovivad õpetajaks õppida. Kuigi nägemispuue on õpetajale väljakutse, on nad väga pädevad õpetajad ning saavad nii kolleegidelt, õpilastelt kui kogukonnalt vaid positiivset tagasisidet.. Seda, et nad iga päev normidele ja tavadele väljakutse heidavad, saab lugeda vaid plussiks.

Koolide heakord on samuti ülitähtis osa õppeprotsessis. Kui koolid ei ole ohutus kauguses, võivad vanemad loobuda laste, eelkõige tütarde koolisaatmisest. Ka tualettide ja jooksva vee tagamine on tähtis, sest põõsas pissil käimine võib õpilased ohtu seada. Ning iga naine mõistab igakuist väljakutset, kui koolis puuduks turvaline ja puhas WC.

Kui klassiruumid on halvas korras või lausa puuduvad, võivad vihmaperioodid õppetöö üldse katkestada. Seepärast on Humana organisatsioonid Malawis ja Sambias hakanud aina enam tähelepanu pöörama koolide heakorra parandamiseks, et puudulikud tingimused ega ilmaolud õppimist ei segaks.

Eelkooli õpilased

4.2 Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele tüdrukutele ja poistele kättesaadav kvaliteetne väikelaste arendamine, hoid ja koolieelne haridus, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist

Kaks aastat tagasi alustasid Lõuna-aafrika ja Namiibia organisatsioonid riiklikult akrediteeritud koolitusprogramme eelkooliealiste laste kasvatajatele ehk meie mõistes lasteaiaõpetajatele. Õppekava sarnaneb algkooliõpetaja õppeprotsessiga ning lõpetajaid toetatakse kogukonna poolt algatatud eelkoolide rajamisel.

Hiinas on põllumajandusprojektidega käsikäes loodud eelkoole, et pakkuda vanematele lapsehoiuvõimalust. Ning samaaegselt on Yin vähemusse kuuluvatel lastel võimalus õppida mandarini keelt ning harjuda formaalse koolitööga. 2014. Aasta lõpuks oli Yunnani ja Sichuani maakondades 64 sellist eelkooli ning neis õppis 1551 last. Kasvatajad-õpetajad olid kõik läbinud ka sobiva ettevalmistuse.

Kutsekool

4.3 Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele naistele ja meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa arvatud kõrgharidus

4.4 Suurendada 2030. aastaks oluliselt noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tööhõives osalemiseks, inimväärse töö leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised ja kutseoskused

Tänased noored on järgmise generatsiooni juhid, probleemilahendajad, mõtlejad. Jätkusuutlik ja õiglane ühiskond sõltub suuresti nende võimetest, väärtustest ja visioonist. Samas ei suuda paljude riikide haridussüsteemid nii Euroopas kui Aafrika riikides noori tööturule astumiseks ette valmistada.

Mosambiigi, Angola, Guinea Bissau ja Namiibia kutsekoolid, mida kohalikud Humana organisatsioonid veavad, pakuvad kohalikele noortele just selliseid praktilisi oskuseid ning kutseõpet, mis neil tööturul vaja on.

Angola kutsekoolid annavad näiteks lisaks kutseharidusele ka keskkooli lõputunnistuse, Guinea Bissaus on programmid koostatud selliselt, et vastaks kohaliku tööturu vajadustele pikemas plaanis. Õpipoisipraktikat saavad õpilased teha Humana arenguprojektide juures, näiteks päikeseenergia ja veekäitluse projektides. Mosambiigis sõlmisid kutsekoolid koostööleppe ühe riigi suurima ehitusettevõttega, et koos pakkuda nii kvaliteetne kutseharidus kui võimalus tööd leida. Kõigile kutsekoolide lõpetajatele ollakse toeks nii tööotsingutel kui oma ettevõtete rajamisel.

Kirjatund

4.6 Tagada, et 2030. aastaks on kõik noorukid ja oluline osa täiskasvanutest (nii meestest kui naistest) omandanud kirja- ja arvutusoskuse.

Täiskasvanute kirja- ja arvutusoskusel on oluline roll inimestele ja kogukondadele majanduslike võimaluste loomisel. Väiketalunikule tähendab see võimalust efektiivselt oma toodangut planeerida ja arvestada. Emale tähendab see oskust lugeda ravimite infolehti lapsele rohtu andes. See aitab vältida võimalust, et oma töö või toodangu eest saadakse liiga väikest, turuhinnast madalamat tasu. Ka pere-eelarve koostamisel ja jälgimisel on kirja- ja arvustusoskus abiks.

Seepärast on Humana loonud piirkondades, kus täiskasvanute kirjaoskus on madal, erinevate arenguprojektide juurde ka õppeklassid, kus kogukonna liikmed saavad õppida nii kirjutamist, lugemist kui arvutusoskust.

Kongo DRVs Gemena farmerite klubis omandas kirjaoskuse Hispaania arenguagentuuri toetusel 203 inimest, neist 163 naised. Oios, Guinea Bissaus võimaldas Euroopa Liidu rahastatud taastuvenergia projekt avada õhtuõppe täiskasvanutele.

Koolitund õues

4.7 Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel.

Kui koolivõrgustik, koolihooned ja ka kutseharidus on Eestis üsna heal tasemel, siis alaeesmärk 4.7 vajab tähelepanu nii siin kui sealpool Ekvaatorit.

Kui eelmine ÜRO raamistik – aastatuhande arengueesmärgid – keskendus muutustele pigem arenguriikides, siis uus raamistik – Agenda 2030 ja selle jätkusuutliku arengu eesmärgid – on universaalne ehk kehtib nii Eestis, Boliivias, Angolas kui Austraalias. See tähendab, et enam ei piisa vaid rikaste riikide panusest arengukoostöösse. Nüüd tuleb tegeleda keskkonnateemade, ebaõigluse ja diskrimineerimise vähendamise ja arengut pärssivate poliitikate muutmisega ka siseriiklikult. Kõigis maailma riikides!

Selle saavutamise eelduseks on aga haritud ja teadlik ühiskond, kes ühelt poolt nõuaks paremaid seaduseid ning teiselt poolt ka jätkusuutlikult elaks.

Haridusel, sealhulgas elukestval õppel, on ülioluline roll teadmiste, oskuste ja väärtuste omandamisel, mis aitaks ühiseid eesmärke ellu viia. Üksikisiku roll globaalsetes väljakutsetes, meie igapäevased tarbimisotsused – kõik see mõjutab maakera heaolu.

Paljud Humana organisatsioonid viivad ellu maailmahariduse projekte, et tõsta elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest ning pakkuda inim- ja loodussõbralikke lahendusi, mida igaüks saaks ellu viia.

One World University

4.b Suurendada 2020. aastaks kogu maailmas oluliselt stipendiumide arvu, mis antakse arenguriikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele, väikestele arenevatele saareriikidele ja Aafrika riikidele, sealhulgas arenenud ja  arenguriikide osalemiseks kutseharidus-, info- ja sidetehnoloogiaalastes, tehnilistes ja insenerihariduse alastes ning teadusprogrammides

4.c Suurendada 2030. aastaks oluliselt kvalifitseeritud õpetajate arvu, korraldades muu hulgas rahvusvahelises koostöös õpetajakoolitusi arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides

Humana ekspertiis kogu ÜRO Agenda2030 hariduseesmärgi elluviimisel on suurim õpetajakoolituses. Paljad kooliseinad ei õpeta tähestikku, selleks on vaja hea ettevalmistusega õpetajaid. Esimene Humana föderatsiooni õpetajakolledž avati 1993. aastal Maputos, Mosambiigis. Täna tegutseb seitsmes riigis – Mosambiigis, Angolas, Malawis, Guinea Bissaus, Kongo DRVs, Sambias ja Indias – 49 Humana organisatsioonide poolt juhitavat kolledžit. Eelmisel aastal lõpetas neis 25 000 noort õpetajat, kellest 9000 olid naised. Kolledžid pakuvad täiendõpet nii oma vilistlastele kui ka teistele õpetajatele, sest mõnikord ei ole koolides töötavatel õpetajatel sobivat ettevalmistust.

Õppeprogramm põhineb õppijakesksel lähenemisel, mis toetab kriitilist mõtlemist ning adaptsioonivõimet, et muutuvate oludega hästi kohaneda. Enamik kolledžeid asub maapiirkondades, kus puudus kvalifitseeritud õpetajate järgi on suurem kui linnades. Ei ole haruldane, kui maakoolis on õpetaja/õpilase suhe üks viiekümnele. Kõik koolid on riiklikult akrediteeritud ning õppekavad on välja töötatud koostöös haridusministeeriumiga. Kui riiklikes õpetajakolledžites on aga praktikavõimalusi vähe, siis Humana õpetajakolledžites on koolipraktika, eelkoolide loomine ja kogukonnaprojektid õppetöö integreeritud osaks.

Kokkuvõte

Laenates sõnu Colin Powerilt, kes avaldas hiljuti raamatu “Hariduse jõud”, saame kokkuvõtteks öelda, et “jõustav ja toetav haridus on selline, mis loob inimressurssi, mis on produktiivne, õpib pidevalt, lahendab probleeme, on loominguline ning elab üksteise ja loodusega rahus ja harmoonias. Kui riigid tagavad, et selline haridus on kättesaadav kõigile kogu elu, siis on vaikne revolutsioon käima lükatud: haridus muutub jätkusuutliku arengu mootoriks ning parema maailma võtmeks.”

Poweri pilt summeerib Humana nägemuse hariduse rollist paradoksidest tulvil globaliseerunud maailmas. Kvaliteetne ja kaasav haridus kõigile lastele ja õppuritele on väga ambitsioonikas eesmärk, kuid see on hädavajalik, et saavutada ühiselt kokku lepitud arengueesmärgid ning jätkusuutlik maailm.